E-ITSPEA 11: Arendus- ja ärimudelid

Lähenen oma blogis teemadele sageli videomängutööstuse vaatenurgast. Selles artiklis arutame Godot' mootorit ning uurime selle arendusmudelit ja ärimudelit. Alustame sissejuhatusega: Godot on tasuta avatud lähtekoodiga mängumootor 2D- ja 3D-mängudele, mida levitatakse MIT-litsentsi alusel. See tähendab, et seda saab kasutada kommertsprojektides ilma litsentsitasuta.

Nüüd räägime veidi lähemalt arendusmudelist. Pean Godot'd heaks näiteks kogukonnapõhisest avatud lähtekoodiga mudelist. Seda ei arenda üksik suletud ettevõte; projekti ümber on moodustunud entusiastide kogukond. Godoti dokumentatsioon väidab samuti, et see on kogukonnapõhine projekt ja tugineb vabatahtlike panusele. Panustada saab mitte ainult koodi kirjutades, vaid ka dokumentatsiooni luues, testides ja muul viisil. Selles osas sarnaneb see kõige enam Raymondi "basaari" mudeliga, sest arendus on pidev, paljude osalejate abiga ja tagasiside põhjal.

Selle mudeli peamine eelis on paindlikkus. Paljude kasutajate ja arendajate olemasolu projektis tähendab, et tekib rohkem ideid, vigu avastatakse kiiremini ja mootor saab areneda mitmes suunas. See sobib eriti hästi mängude arendamise maailma, kus vajadused muutuvad kiiresti ja paljud arendajad soovivad tööriista oma vajadustele vastavaks kohandada. Kui see oleks ideaalne, poleks mõtet sellest rääkida, seega on loomulikult ka varjukülgi: suure kogukonna ja mitmekesiste osalejate tõttu võib arendus olla ebaühtlane ning kõike ei saa nii kiiresti valmis kui väga tugeva tsentraliseeritud juhtimisega ettevõttes, mis tähendab, et rakendamise kiirus on takistatud.

Nüüd vaatame ärimudelit. Godot on huvitav selle poolest, et mootor ise on tasuta, kuid projekt tugineb annetustele ja sponsoritele. Godot kutsub projekti toetama eraisikuid ja ettevõtteid ning lisaks on olemas eraldi korporatiivne sponsorlus. See tähendab, et kasutaja ei pea mootorit ostma, vaid projekti arendust rahastavad need, kes soovivad selle jätkamist toetada. See polnud kõige levinum mudel, kui see esmakordselt välja anti, kuid nüüd on see üsna tavaline. Ütleme nii, et see kõlab loogiliselt: vabatahtlik toetus tootele, mis eksisteerib puhtalt kire pealt.

Minu arvates on Godot hea näide sellest, kuidas avatud lähtekoodiga tarkvara saab end tõhusalt hallata. Eelised on vabadus, paindlikkus ja see, et kasutajat ei seota kalli litsentsiga. Kuid sellel on ka suur puudus: kui inimesed pole enam huvitatud ja keelduvad seda toetamast, siis raha ka ei tule. Üldiselt arvan, et Godot on särav näide projektist, kus arendus- ja ärimudelid on hästi kooskõlas.