4: Info- ja võrguühiskond

Kui rääkida jälgimiskapitalismist ja digiaedikust ning muudest hirmutavatest sõnadest, mis kirjeldavad vabaduse piiramist digitaliseerimise kaudu, siis eestlaste (nagu ilmselt ka kõigi teiste) jaoks algas kõik millestki väga väikesest ja igavast: küsimusest "kas ma nõustun?", mis ilmub esimeses dialoogiboksis, kus küsitakse, kas avada artikkel. See on nii tähtsusetu ja ometi nii oluline - mitte küpsiste pärast, vaid sellepärast, et siit algab harjumus "oh, ma panen selle kinni ja loen edasi". On korduvalt kirjeldatud, kuidas veebiküpsiste kasutamine muutub kasutaja jaoks läbipaistmatuks ja nõusoleku küsimine ei ole alati mõttekas.

Eesti olukorra mõistmiseks tuleb mõista, et me elame tõeliselt veebis - 2024. aastal kasutas internetti 92,9% leibkondadest. Mida rohkem elu veedetakse veebis, seda rohkem luuakse käitumisjälgi, mida saab mõõta, siduda ja müüa. Meil on ka midagi, mida paljud riigid alles otsivad: läbipaistvus valitsuse e-teenustes on reaalne võimalus. Eesti.ee andmejälgimissüsteem näitab, kes on teie andmetele X-tee kaudu ligi pääsenud - see loob tunde, et süsteem pole vähemalt "must kast".
Kuid siin tekib paradoks. Mida parem ja mugavam on digitaalne riik, seda väärtuslikumaks muutuvad andmed - nii turu kui ka pahatahtlike osalejate jaoks. 2024. aastal tuvastati 68 andmeleket ja suurim juhtum mõjutas ule 700 000 inimese. See on koige praktilisemas mottes: mitte ainult jälgimine, vaid ka asjaolu, et uhel õnnetul paeval võib teie digitaalne jalajalg sattuda valedesse katessse.

Tulevik: valged ja mustad stsenaariumid
Valge stsenaarium: läbipaistvuse loogika laieneb ja surve platvormidele muutub reaalseks - mitte ainult jutu, vaid ka jälgimise ja sanktsioonide kaudu. DSA raamistik pakub selleks vahendeid ja Eestis on TTJA juba alates 1. juulist 2024 olnud digitaalsete teenuste koordinaator. Järgmine küsimus on, kui aktiivselt neid volitusi kasutatakse.
Must stsenaarium: "nõustu või maksa" muutub normiks, sõltuvus platvormidest süveneb ja inimesed väsivad vaidlustest. Samal ajal on lekked ja pettused sagenemas ning digitaalne elu muutub üha enam mugavaks puuriks, millest "väljumine" tähendab teenustele ligipääsu kaotamist.