E-ITSPEA 6: Arvutid ja paragrahvid Iː tants intellektuaalomandi ümber

Ma valiksin WIPO mudelist kaks komponenti, mille kohta mul on täna väga erinevad tunded: üks toimib üldiselt hästi tänaseni, samas kui teine, digitaalses sfääris, tundub sageli absurdne ja kohmakas.

Räägime kaubamärkidest. Neil on väga selge eesmärk: vältida inimeste segadust toote valmistaja osas ja takistada teistel üksteise maine ärakasutamist. IT-s ja mängudes korduvad ideed pidevalt: sarnased liidesed, sarnased funktsioonid, sarnased lähenemisviisid. Ja see on normaalne; nii see tööstus areneb. Kaubamärk ei keela sarnaseid tegevusi; see keelab kellegi teise kaubamärgi jäljendamise. Seetõttu tundub see tööriist aus ja kasulik – see kaitseb usaldust, mitte "ideed".

Mida ma uuesti kaaluksin, on patendid, eriti kui need tungivad tarkvara- ja mänguarendusse. Patent peaks oma olemuselt kaitsma tehnilist lahendust, kuid digitaalsete toodete puhul on piir "tehnilise" ja "idee/reegli" vahel sageli hägune. Ja siis ei muutu patent stiimuliks luua midagi uut, vaid viisiks ruumitüki eraldamiseks ja teiste eemal hoidmiseks. 

Isiklikult mõtlesin selle probleemi peale pärast seda, kui sellega mängude arendamisel kokku puutusin, näiteks Nemesis System mängust Middle-earth: Shadow of Mordor/War. See süsteem patenteeriti USA-s ja tulemuseks oli kummaline olukord: mehaanika on tõeliselt lahe ja seda oleks saanud arendada erinevates žanrites, kuid see oli aastaid lukus. Patendiomanik ei ole kohustatud selle süsteemiga mänge aktiivselt välja andma, kuid teised ei saa seda kasutada. Seetõttu ei saa kasu mitte mängija ega tööstus, vaid mängusisese interaktsiooni idee seaduslik monopol. 

Siin on kaks ideed, mida ma pakuksin välja patentide ümbervaatamiseks digitaalvaldkonnas – mitte "valmis seadusena", vaid üldise suunana:

1. Tarkvara patenteeritavuse rangem ja kitsam tõlgendamine, nii et laiaulatuslikke ideid ei saaks lukustada "tehnilise teostuse" varjus.
2. Selliste patentide puhul kaaluge põhimõtet „kasuta või kaotad”, et need ei jääks blokeerimise eesmärgil jõude seisma.

Kokkuvõttes tundub kaubamärk mulle süsteemi kõige tõhusama ja arusaadavama elemendina: see kaitseb pettuste eest ega takista konkurentsi. Digitaalvaldkonnas vajavad patendid aga tõsist ümberkorraldamist, vastasel juhul loovad need jätkuvalt olukordi, kus arendus seisab mitte sellepärast, et „keegi seda pole leiutanud”, vaid sellepärast, et „keegi on oma nõude juba esitanud”.