3: Uus meedia...?

Täna räägime „uue meedia“ ideest ning kahest väljaandest, mis on erineval määral suutnud selle ideega kohaneda.

Alustuseks vaatleme uue meedia aktiivset kasutamist ERR-i näitel. ERR on klassikaline meedia (TV ja raadio), kuid internetis ei tegutse ta mitte lihtsalt „eetrikoopiana“, vaid täisväärtusliku uue meediana. Sisu avaldatakse kiiresti ja regulaarselt, üsna lähedal reaalaja rütmile. Tegemist on multimeediaga: lisaks tekstiuudistele avaldatakse videoid, audiosisu, otseülekandeid, valikuid ja selgitavaid materjale. Mõnikord ilmub materjal ka ristmeedia vormis: üks teema võib tulla eetrisse, seejärel saada portaalis pikema versiooni ning sotsiaalmeedias lühiklipi või võtmetsitaadi, et tuua publikut tagasi. Just seda kõike on vaja, et vastata „uue meedia“ põhimõtetele: ligipääsetavus eri seadmetest, pidev uuenemine, mugav tarbimine ja levitamine.

Teine näide, mida kontrastiks vaatleme, on paljudele tuttav: traditsiooniline ajaleht/väljaanne, mis sotsiaalmeedias enamasti dubleerib artiklite linke - näiteks Harju Elu. Paljude klassikaliste ajalehtede (eriti regionaalsete) põhitugi on nende „peakanalis“: paberversioonis või täismahus veebilehel, kus on pikemad tekstid, detailid, analüüs ja toimetuse äratuntav stiil. Uues meedias võivad nad aga paista nõrgemad, sest uue meedia võtmeomadust - interaktiivsust - kasutatakse vähe. Selliste kanalite postitused näevad tihti välja ühesugused ja neid ei kohandata sisuliselt platvormi järgi: lühivideoid on vähe ning päris dialoog publikuga jääb tagasihoidlikuks.

Kokkuvõtteks tahaksin öelda, et edukas uus meedia tähendab kiirust, multi- ja ristmeediat ning interaktiivsust - kõike seda, mis pakub sisu võimalikult mitmekesisel ja kaasahaaraval kujul.