2: Arpanetist Facebookini - Interneti kujunemislugu

Kirjeldan kahte nähtust või leiutist interneti algusaegadest (enne 1991. aastat), kui internet polnud veel igas kodus: üks on säilinud, teine on kadunud.

Enne veebi tulekut ei olnud internet lihtsalt „veebilehed“, vaid protokollide ja teenuste kogum. Mõned ideed on kinnistunud ja säilinud tänapäevani, teised aga pole ajaproovile vastu pidanud.

E-post on tuntud ja seda kasutatakse endiselt. See tekkis märkimisväärselt varakult: 1971. aastal saatis Ray Tomlinson esimese e-kirja ning @-märgist sai adresseerimise standard. E-kirja sisu pole aja jooksul palju muutunud: on aadress, on sõnum ja see edastatakse võrgu kaudu. Isegi praegu, kiirsõnumite ja sotsiaalmeedia ajastul, on e-post endiselt oluline tööriist: konto registreerimine, parooli taastamine, kool/töö ja ametlik kirjavahetus tuginevad sageli e-postile. Liidesed ja turvameetmed muutuvad ning lisanduvad uued lahendused, näiteks rämpspostifiltrid, kuid algne idee jääb samaks.

FidoNet on nähtus, mis on praktiliselt kadunud. FidoNet (1983) oli sõnumside- ja failijagamisvõrgustik, mis oli populaarne juba enne interneti laialdast levikut (sealhulgas ka Eestis, kuna kohalikud telefonikõned olid pikka aega odavad või kuulusid tellimistasu sisse). Loogika oli sarnane „postiga“: sõlmed ühendati modemiga, andmeid edastati tükkidena, sageli ajakava järgi, ning seejärel levisid need võrgus edasi. See oli oluline samm „võrgukogukondade“ ja kirjavahetuse arengus, kuid sõltus tollasest telefonitaristust ja tehnilistest piirangutest.